Ettevõtjad: valitsusleppesse on jõudnud vaid virvendus

Äripäev palus endisel Tööandjate Keskliidu volikogu esimehel Enn Veskimägil ja Eesti Väike-ja Keskmiste Ettevõtjate assotsiatsiooni presidendil Kersti Krachtil hinnata koalitsioonileppes punkte, mis mõjutavad ettevõtjaid. Nad kiitsid heaks punktid, mida leppe järgi alles kaalutakse ja analüüsitakse. Samas ei leidnud poolehoidu need punktid, mida koalitsioonipartnerid kindlasõnaliselt lubavad ellu viia.

Äripäev jagas ettepanekud ettevõtjate hinnangute alusel pluss-ja miinuspoolele:

Pluss Koalitsioonileping ei taga muudatusi FIEdele, ent lubatakse analüüsida FIEde maksustamise ja aruandluse lihtsustamise võimalusi.Kracht: FIEd on ebavõrdses olukorras maksetega, mida nad teevad sotsiaalkindlustusse. FIEde seadus ei toimi, sest FIEde arv järjest väheneb. Sisuliselt võiksid kõik ühemehefirmad FIEd olla, kui oleks normaalne seadusandlus.

PlussKoalitsioonileping küll ei taga, et muudetakse reeglit, mis välistab ettevõtte juhatuse liikme töötu staatuse, kui ta palgatöö kaotab, aga vähemalt seda analüüsitakse.Kracht: Kindlasti ei tohiks töötuks jäänud juhatuse liiget ilma jätta töötuhüvitisest. Loomulikult tuleb see ära teha! Või siis peakski nii olema, et ainult avalik sektor saab hüvitisi ning ettevõtja mitte?Veskimägi: Juhatuse liige võib ju ka töötuks jääda. Kõiki tuleb võrdselt kohelda.

Paneb õlgu kehitama Ajakohastame IKT sektori ja e-äri ning e-teenustega seotud seadusi.Veskimägi: Aga mille poolest erineb IT-valdkond teistest ettevõtetest, nagu näiteks tööstus? IT arendusega peaks tagama selle, et töökohtade arv väheneks. Aga ma ei näe, et avalikus sektoris need kaoksid.

Miinus Tõhustakse kuritegeliku vara ja muu kriminaaltulu konfiskeerimist, eelkõige organiseeritud ja rasketes majanduskuritegudes ning korruptsioonis süüdimõistetute suhtes.Kracht: Just, süüdimõistetute suhtes! Küsimus on selles, et kogu süsteem tuleb teha efektiivseks. Kui tehakse avaldus kriminaalasja algatamiseks, ütleb sageli prokuratuur, et minge tsiviilkohtusse. Siis saadetakse sellele, kelle peale kaevati, teatis, et teie suhtes midagi ei algatatud. Ning siis hakatakse varasid müüma ja ära kantima. Seda menetluskorda tuleks muuta, sest politseil pole õigusi ning prokuratuuril puudub ressurss, aeg ja raha majanduskuritegude uurimiseks. Samuti tuleks kogu aegumiste praktika üle vaadata. Kui asi juba käib ja on algatatud, mis asi on siis aegumine? Niisugused asjad tuleb ära lõpetada. Kohtusüsteemis on väga palju asju, mis tuleks läbi vaadata. Mulle tundub, et see on vaid virvendus, mis on koalitsioonilepingusse jõudnud.

MiinusTööinspektsioon saab volituse kontrollida, kas naistele ja meestele makstakse sama töö eest võrdselt palka ja hüvitist. Samuti luuakse riiklik tunnusmärk "Mitmekesine töökoht", millega tunnustakse võrdõiguslikkust edendavaid ettevõtteid.Veskimägi: riiklikult pole võimalik soolist võrdõiguslikkust reguleerida. Seda punkti poleks üldse olnud mõtet lepingusse kirjutada. Riik seisma hoopis selle eest, et riigisektoris töökohad väheneksid, aga palgalõhe kontrollimine võib kaasa tuua hoopis täiendavaid töökohti. Mida kõik ootavad, on hoopis haldus- ja haridusreformi teostamine.Kracht: Taavi Rõivas ütles, et maksukogumise mõttes ei saa magusamaksu kehtestada, sest seda on väga raske kontrollida. Mina väidan, et soolist palgalõhet on tunduvalt keerulisem kontrollida, kui suurem osa tööandjaid on mikroettevõtjad ehk kuni 9 töötajaga ettevõtteid on 94%. Küsimus on, kas valitsus alustas palgalõhe teemaga õigest kohast, sest valitsus on varem väitnud, et sooline palgalõhe pole Eesti jaoks probleem. Mulle tundub, et siin on tahetud näidata, et me teeme midagi. Minu arvates võiks tegeleda hoopis sisuliste ettepanekutega.